2.nov – Hingedepäev

Ajalooliste allikate andmeil on hingedepäeva tähistatud eestlased juba alates 14.sajandist. Sajandite vältel on inimeste kombed muutunud. Tänapäeva inimesed peavad seda päeva nii, et käivad surnuaedades ja süütavad seal omakestele küünlad. Paljud, kellel seda võimalust ei ole, süütavad küünla kodus.
Sel päeval ei ole kombekas pidutseda. Kuigi minu arust on sõna “pidutsema” väga mitme tähendusega.
Õhtusöögiks tegid vanad eestlased liha ja kapsast, kõrvale pits joodavat. Kui peres oli näiteks 5 inimest, kaeti laud alati kuuele, et kadunuksed saaksid süüa. Legend on, et hinged lendavad sel õhtul omakeste juurde peatuma ja siis lahkuvad jälle.
[Allikas: minu isa]

Nii palju, kui mina mäletan, on meie pere seda päeva pühitsenud ja kombeid järginud. Mul pole küll võimalust täna surnuaeda minna, kuid kodus põleb kindlasti vähemalt üks küünal.

Seda päeva iseloomustab minu arust kõige paremini see lugu:

/Targad inimesed, kes mind tunnevad, teavad väga hästi, miks just see lugu./