16 ja reede. :P

Jeeeee.
Tänast päeva ma tõsiselt kartsin.. Ma mõtlesin pm terve nädal, et täna puudun. Tänaseks oli õppida 7-ks asjaks: mata töö, vene keele sõnad, soome keele minevikutöö, soome keele jutustamine, muusika töö, mata uurimustöö tähtaeg ja valikinglise keeles essee. Õnneks ma siiski otsustasin, et lähen kooli. Matemaatika töö (tõenäosuse järeltöö puudumise tõttu) läks väga hästi, kuna ta andis mulle sama variandi, mis töö mul olemas oli klassiõe poolt viie peale tehtud. Tegin natuke vigu sisse ja tugev neli kindlasti olemas. Matemaatika uurimustöö tegin ka eile ilusti korrektselt valmis, koolis lisasin veel paar fakti ja positiivne hinne tagatud. Soome keele töö sai juba õpetajal parandatud ning sain 4, millega olen väga rahul ning jutustamise eest ka sama hinne (arvestades seda, et ma pm lugesin terve teksti maha).  Valikinglise keele kahesajalise sõnaga essee sain tehtud eile koolis ja oli vaja lihtsalt ümber kirjutada.. Muusika töö jäi õpetaja puudumise tõttu ära ja tänu sellele tõsteti viimane tund ette poole. Ja kirjanduses sain oma teadmiste eest viie. Super.
Kui ma läksin matemaatika järeltööle, siis õpetajal oli 10 a klassiga tund. Üks poiss ütles mulle, et “Õuu, Liis! Meil musaõpetaja puudub, et tuled annad ise meile tundi?” Ma mõtlesin, et wtf.. Aga siis sain aru, et õpetajatepäeval olin ju muusikaõpetaja ja hakkasin naerma. Normaalselt armas või nii.
Kooliga see ka veel, et garderoobi jõudes nägin pingil mobiiltelefoni. Küsisin klassikaaslastelt, et kas see on nende oma ja sain eitava vastuse. Otsisin siis saksa-keelsest mobiilist “iss”-i numbri ning helistasin oma mobiililt, kuna sellel mobiilil polnud krediiti. Alguses sain liinile väga pahura meesterahva, aga kui ma seletasin, et tahan teada, kelle mobiil see on, kuna tahan selle ta lapsele tagastada. Kui ta sai aru, et ma tahan ainult head teha, oli see meesterahvas väga õnnelik ja tänas mingi 3 korda või nii. Viisin mobiili õppealajuhatajale, ütlesin omaniku nime ja klassi ning ootasin Kätlini ära.

Nagu kõik haritud ja mitteharitud teavad, on trollides nüüd need “kaasreisijad”, kelle töö on igati reisijaid abistada ja neid kontrollida. Meie trollis oli aga vanem meesterahvas (kohe hallipeaga ja puha), kes istus kurja näoga eesistmel. Lihtsalt istus ja passis välja. Trollis liikusid sisse-välja väga vanad inimesed, kes oleksid väga abi vajanud, kuid see istus seal näoga, et ta on kõiges ja kõigis pettunud ning vihkab kõik inimesi. Kas sellist Eestit me tahtsimegi? Savisaareke, palun kontrolli, mida sa teed. Mulle meeldib see “kaasreisijate” mõte küll, kuid valida suvaliselt inimesi sinna? Võiks ikka kontrolli ka korraldada. Ulme.

TÄNA ON REEDE. Ülla-ülla. Kes passib õhtul telekat, kes teeb koplis (loe: sotsas) narkotsi, kes on ballil ja kes läheb Parlamenti.
Musid ja Sander tulevad siia, teeme soendust, paneme end valmis ning  siis mingi aeg viib kaine autojuht meid Parlamenti. Seal saame kokku veeeeeel inimestega (nimesi nimetan järgmises postituses ja miks, siis saate seda ka teada). KÕIK ON NIIIIIIIIIIIII HEA