16.september – Kolmapäev

Teate kui palju mõtteid tuleb öösel, kui sul und ei ole?! Mul juhuslikult valutas öösel pea nii hullusti, et ärkasin selle peale üles ja uinuda oli lihtsalt piin.

Ma näen igal öösel midagi unes ja mul on viimasel ajal komme vaadata kõik järele “Unenägude Seletajast”, mis on mul kohe voodi kõrval. See komme on arvatavasti tulnud vanaemalt, kuna ma oli pm enamus suve tema juures ja igal hommikul, kui ma oma unenägu mäletasin, rääkisin talle sellest ja tema ‘tõlkis’ selle minu jaoks ära. See on minu jaoks põnev. Unenäos kajastuvad sinu tehtud teod ning tulevased otsused-tegemised. Ma loen ja usun seda staffi, kuna see on maailm, mida teadlased ei oska projekteerida ega seletada füüsiliselt, kuidas on see võimalik, et me üldse und näeme.

Oma tänasest unest eriti ei mäleta, kuna magasin kümneni hommikul. Aga nii palju ikka, et shoppasime Triinu-Märdiga koplis (haha) ja peale seda liikusime kesklinna, kus oli inimesi tohutult palju, nagu suures Hiinas. Nemad läksid trammiga, mina aga mopiga kiirelt üle Pärnu mnt viadukti ning ootasin neid seal Loto maja ees. Triin helistas ning ütles, et saaksime Hesburgeris kokku, mis on minust üle tee.. Vaatan ja ei näe mingit Hessi. Sekund hiljem on Hess minu silme ette tekkinud. Äratus.
Paar seletust-märksõna paarile tegevusele: rikkus, raha, saabuv armastuskiri, sajused-tuulised ilmad, ootamist, rahaga probleeme, nälga (mida iganes) jms.
Paljusi asju ei saa päriselt võtta. Peale uinumist nägin veel üht und ja nende detailide põhjal annab raamat seletust ainult: haigus, haigus.
Selle põhjal saab öelda, et kui on hetkel halb seis kehaga, siis see annab tunda ka unenägudes. Olen poolt, kuna siis on alati ainult positiivsed unenäod.

Tänane päev on pühendatud imperialismiajastule, kolmikliidule, Nikolai II-le ning Pätsile. Haritud inimesed jagavad asja juba ära, millega tegu on. Jah! Tubli oled. Tegu on ‘ajastu’ enne I MS. Unustamatu aeg, mis on väga huvitav teema minu jaoks. Siin on kindlasti suur au meie õpetajal, kes teeb asja meie jaoks veelgi huvitavamaks. Kui telekast tuleb 20.sajandi algusest film, siis olen mina kindlasti teleka ees. Seda kõike sai kunagi 7.-8.klassis õpitud, selle pärast on teema väga tuttav. Aastaarvud ja nimed tuleb vaid meelde tuletada. Kõik on iseenesest väga loogiline.

Õudne, kuid kangesti huvitav teema. Reaalselt nagu! Sellistel hetkedel tekib soov ajalugu õppima minna.. Kuid siiski, mulle meeldib ainult lähiajalugu.. Mind ei huvita eriti, kuidas Inglismaa ja Prantsusmaa võitlesid Ameerika pärast või mis Mesopotaamias tehti ning millal koobastele maaliti oma jumalaid. No thanks.
Lähiajalugu pajatab aga siiski sellest, mis on vanematel inimestel veel silmade ees. Seda on filmitud, selle kohta on pabereid ja väljaandeid, mis tõesti kirjutati tol ajal. Muul ajastul on välja panna ainult Piibel. No mida?! Aga jah, mida Nietzsche, Rainis või Tõnisson tegid 20.sajandi algul, on palju põnevam.

Kuna ma olen 12.klassis, siin ma saan omale aunimetuse “vanemrebane”. Eile sai paar asja ka räägitud koolijuhtkonnaga, et mida meil üldse lubatakse teha ning millal. Me alguses rääkisime ainult ringmängudest, aga kuna meil on noor huvijuht, siis ta sai aru, et me ei räägi talle kõike. Ta ütles meile:
“Mina olen ka noor olnud ja ma tean küll, mida te kavatsete teha: esitate ühe kava meile ja ise teete teisi asju, kuid arvestage, kui midagi muutub ja meie sellest ei tea, keelatakse asi minuti pealt ära ja ristimist ei tule ka järgmistel aastatel!”
Noh, siis oli väikest aega paus rahva seas ning siis rääkisime, mis me tegelikult plaanime teha. Uskuge või mitte, aga ta oli täitsa päri sellega Jeee! Me teeme.. Jajah, ütlen ka ju. Kust kurat mina tean, kes seda blogi lugeda võib! Meie hoiame siiski 10-ndaid teadmatuses ning laseme neil endeid praadida. Aga asi ei tule rets, vaid siiski ka nende jaoks naljakas, ME LUBAME SEDA. Te ei saa viga ja nutma te ei hakka ka. See on põnev päev ainult teie jaoks, meie aitame ainult seda korda saata

Nii munalised-sulelised te vist välja ei näe, nagu meie nägime.

Tahtsin küsida, et miks inimesed nii nõrgad on? Kas asi on vanuses või lihtsalt nende loomuses, et midagi öelda ei või, kohe on pahased-nutused. Noh, igal juhul on mul väga põnev. Ma pole juba ammu nii palju naerda saanud.. Haha. For real! Kui need pubed kunagi suureks kasvavad,  saavad aru, et see kõik oli reaalselt  mõttetu asi (loe: naljakas). Mari ei suuda enam mind ületada, kuna mina olen selle ajastu parim draamakuninganna. Kontsadeta ja siis? Vihavaenlasega ikka ära ei lepiks ju Aga noh, ma ei tea seda, kuna mul pole vihavaenlast. On inimesed, kes on mõttetud bakterid, keda tuleb vaikselt hävitada. Aga väike bakter teeb elu rõõmsamaks, kuna sul jätkub tegevust. Jah, tõesti jätkub.. Eriti kui on tegemist veel üherakuliste bakteritega, kes küll paljunevad kiiresti, kuid hävitavad iseendeid.
Ma arvan, et enamus suudab need üherakulised nimeliselt siin all ära nimetada:

Õnneks sel nädalal mul tööd ei ole ning saan rahulikult end ravida. See, et ma tööl pean käima, pole probleem. Probleem on see, et tööl on külm. Tead kui külm? Mine kuhugi poodi ja seisa vähemalt 5 minutit piima juures näiteks, siis saad ehk aimu, mida ma tunnen 3 tundi järjest, uuh. Ainuüksi mõtlemise peale tulevad külmavärinad.

Kool on uus ja ilus – seda ütlesin ma 1.septembril. Nüüd on aga seinad ära situtud, noormehed ei oska WC-s käituda (loogilised asjad nagu veepeale tõmbamine või tule kustutamine käib silmnähtavalt ülejõu), inimesed käivad papudega, millega rikutakse  koolipõrandaid ja lisaks kõigele oleme nüüd taas väikestega samas koolimajas. See tähendab seda, et nad jooksevad igal korrusel ja mängivad oma mänge, kisavad. Kui peale seda pea valutab koju tulles, siis ei pea kaua mõtlema, miks küll. Kui direktor oma üleskutses rääkis, et peaksime väiksed perverdid vahele võtma ja meie, kui suured inimesed, neile reeglid selgeks tegema või siis karistama neid. Khm. Väiksed perverdid on nad selle pärast, kuna nad avavad väljast WC-uksi lukust. Kui mingi tatt jääb mulle sellega vahele, nüpeldan teda. Perversseid lapsi on meie koolis palju, nagu näha.

Mul on südamel veel see sööklateema. See on ebanormaalne, kuidas nad käituvad seal. Mitte õpilased, vaid töötajad sööklas. Kui midagi otsa saab, siis nähvatakse meile vastu, et “seda ei olnudki nimekirjas, see ei olnudki teile ette nähtud!”.. Nagu mida? Käigu persse. Mina ei lase nii endaga käituda. Kui keegi teine midagi ette ei võta, siis olen see mina, kes võtab. Tropid. Ja nii ongi.. Kuna meie oleme lõpuklass ja saabume kõige hiljem sööma, siis söögu me salatikausist leitud paari lehtsalatitükki ja ligunenud kartult, kuna kala-liha ei olnudki ettenähtud, mis sest, et menüüs olid need kirjas. Ebanormaalne. Arvavad, et õpilastel pole võimu? Arvaku uuesti

Triinu peab meile kõigile nüüd välja tegema, kuna temaga juhtus üks väga tore asi! Kuna ma ei tea, kas ta lubab seda kuulutada, siis jäängi siin peatuma. Aga jah, väga lahe.    (Ps, ta ei ole rase)