Reedel toimus OxForellis TLG rebastepidu. Oiiiii, kus sai nalja. Minek oli plaanitud kiirelt, et kiirelt poodi ja siis et ei jääks Järvevanakesel ummikusse. Aga nagu alati, juhtub kõik vastu meie tahtmist.. Ummikus seiklesime 2-5 km/h ja ainult kuskil 40 minutit. Sõbrantsi isa helistas ka vahepeal, et lennujaama juures on avarii. Aga sel hetkel oli võimalus ainult õhku tõusta, mitte tagasipööret sooritada, et Viljandi maanteelt minna. Läks kuidas läks, aga Kuivajõele lõpuks siiski jõudsime. Panime poiskad seal maha ja ise suundusime tagasi Pollile. Seal kiirelt paar meigikoolitust ja tümakat ja olimegi valmis järjekordselt sõitma asuda. Kui poiskad olid taas autos, läks paar minutit, kuni jõudsime OxForelli.
OxForellis oli meie rõõmuks ainult paar inimest ja me hõivasime kiirelt ühe toa kolme peale. Et kes edasi tulid, ei tea, vähemalt oli meil tuba olemas. Muusika oli üpris ooperlik ja siis jälle Drum’n'bass, aga see viga sai kohe ära krutitud ja autost oma plaat toodud. Siis hakkasid ka lõpuks rebased saabuma. Vaikselt ning nähtamatult istusid nad juba meie kõrval, õllepurgid igalühel käes. Pidu sai uue hoo, kui lendas vähemalt 20-30 noorukit peole sisse. Kuulsin, et kõik tulid bussiga. Nad suundusid otsejoones üles korrusele, kus olid magamistoad. Keegi õnneks kaitses meie tuba ka ja üleliigsed kutsikad ajati sealt välja.
Võib öelda, et pidu õnnestus, kuna tantsiti laudadel ja oksendati vets täis. Esiteks.. Kas sa kodus oled ka jalatsitega laua peal, kus keegi parasjagu sööb-joob? Teiseks.. Polnud eriti midagi eeskuju kohta öelda, kuna kui uskumatu see ka ei ole, tantsisid seal ka abituriendid. Kolmandaks.. Ei koti, aga nõme oli küll jaaaaa.
Vahepeal sain tappa ka. Ukse käest kusjuures. Kes Oxforellis käinud on, teavad, et ust hoiab kinni suur puust kala-kujuline asjandus, mis on nööri abil uksega kinni. Ja keegi tark suutis selle kuhugi konksu taha panna, et väljast keegi sisse ei pääseks. Läksime siis Lauraga appi ja just sel hetkel, kui Laura sai selle konksu tagant lahti, tõmbas tark Silver ukse (oma tuhande lihasmassiga) enda poole. Ei läinud sekunditki, kui nägin, et see kalake lendas minu poole. Null koma viie sekundiga ei suuda midagi teha.. Selle tõttu saingi hullu matsu vastu kätt. Käsi valutab siiani ja sinikas on nii sinine, kui võimalik ja suhteliselt suur ka. Aga minu õnneks, olen ma siiski üle 170 sentimeetri. Kui aga oleks minu asemel olnud mõni noorem ja lühem, oleksid tal kõik hambad läinud ja nägu kuu aega sinine. Et kui nii mõelda, siis on isegi hea, et mina see olin, kes selle laksu sai.
Peale esimest rummi tekkis tunne, et viskaks korra silma looja. Läksime siis kaasa võetud teki ja magamiskotiga autosse. Auto oli soojas kuskil 20 minutit ja 15 minutit väljas. Kui keegi arvab, et sai natuke magada, siis mõtle uuesti. Väljas olid miinuskraadid ja auto jäätus paari minutiga. Mõtlesime ja otsisime siis alkomeetrit teistest majadest. Leidsime ja juhil näitas 0.18. Noh, siis saime aru,et veel on vaja süüa, tantsida ja vett juua. Nii tegimegi ning kui tagasi sisse läksime, tulid mulle vastu Joel ja Joosep. Uskumatud läbuvennad.
Lihtsalt sadasid sisse. Kui välja korraks vaatasin, kuulsin, et Joel röökis ühele vennale, näidates veent: “Mis sa arvad, et ma süstin seda veeni vä?” Haha, üks parimaid nalju õhtu jooksul.
Mingi aeg tõmbasime Pollile ära. Aga kuulsin, et mingid vennad olid sinna sisse trüginud ja pm peo ära rikkunud. Jälle hea meel, et ma siis ära läksin. Ma kaldun arvama, et ma oleksin suhteliselt närvi läinud ja kaklus oleks valla läinud. Mis mõttes sa sajad võõraste peole sisse ja hakkad veel ülbama, et mida omanikud möirgavad? Ma oleks tahtnud näha neid nägusi, et kas need olid kohalikud või niisama narkarid. Selliste inimeste puhul on issid-emmed oma töö tegemata jätnud ja need hälbikud on viiendas istuma jäänud. Suht pokrivennad ja narkomaanid, kelle elu on takerdunud, kuna nad on elu aeg kellegi varjus elanud. Värdjad.
Aga nagu ma ütlesin, oli pidu muidu väga hea. Kõik suhtlesid, kõik said läbi. Peale selle muidugi, et ma saatsin uksest välja vähemalt 5 venda erinevatel aegadel.
Paar pilti:






Pilte on palju palju. Kõik on tehtud Laura peegelkaameraga. Ülejäänud pildid leiad tema pildialbumist, mis asub:
http://fotoalbum.ee/photos/karuke13/sets/868635
LAUPÄEV
Ärkasime, kohvi, soojad sajakesed, muusika. Paar minutit ajasin värdjaid hobuseid ka taga, kuna nad olid tänu traktorile lahti pääsenud. Õnneks külastajaid ei olnud sel hetkel veel. Oleks läinud natuke kiiremini, kui hobused poleks veel omavahel kaklema hakanud. Mõelge nüüd ise.. 5 poni ja 4 suurt hobust ja omavahel kaklemis. Nüüd pange sinna kõrvale väike Liisu, kes plaksutab ja proovib neid kõiki nurka suruda ja siis aeda kinni pista. Ulme. Aga kõik läks hästi, sain sellega hakkama. Aga siiski, ma vihkan hobuseid.. Enamus teavad, miks.
Siis läksin korra Mari juurest läbi ja Nati juurest ka.. Peale seda käisime ka isa haual ja ristil burksi õgimas. Siis võtsime kaardi kätte ja vaatasime, kuhu võiks trippada, kuna koju ei viitsinud veel minna. Käisime paunas ja tegime edasisi plaane. Nii mõnus ilm ja seltskond. Supper nädalavahetus!