9.november – Esmaspäev

Nii palju on toimunud.. Uuh!
Tahaks teile pihtida oma neljapäevast, aga ei saa.
Reedel käisin tädi ja täditütrega Rocca al Mare keskuses shoppamas. Kui oled piisavalt sujuva jutuga klient, saab isegi allahinnatud toodedelt allahindlust. Vähemalt mina sain.
Nagu kõik teavad, oli sel päeval metsik ilm – lund tohhujaa. Ulme, plaan oli maale minna. Selle õhtu veetsime Sannaga tema pool.
Laupäeval panid paljud kohalikud tähele suurt puud Pollil, mille Märt langetas. See oli natuke palju kuivanud ja sellest ka see mõistlik plaan. Kaks venda saagisid ja ülejäänud (5 inimest) vedasid oksi ATV-ga lõkkeplatsile ja veeretasid pakke maja kõrvale. Me tegime seda tööd VIIS TUNDI! Sinna sisse arvestan ka 15 minutit kohvi-ja saiakeste pausi, mida oli ilmtingimata vaja.
Õhtul läksime ühe venna juurde. Seal sai väga palju nalja, aga sellest ma ei tohi ka rääkida. (Saite üle)

Tulevikuplaanid:
Homme arsti juurde, kolmap. Justiitsministeeriumisse, neljap. arst ja ülejäänud aja kodune (vist) ja reedel on minek.. Jah.. Ja laupäeval Moska sünna, jeee

2.nov – Hingedepäev

Ajalooliste allikate andmeil on hingedepäeva tähistatud eestlased juba alates 14.sajandist. Sajandite vältel on inimeste kombed muutunud. Tänapäeva inimesed peavad seda päeva nii, et käivad surnuaedades ja süütavad seal omakestele küünlad. Paljud, kellel seda võimalust ei ole, süütavad küünla kodus.
Sel päeval ei ole kombekas pidutseda. Kuigi minu arust on sõna “pidutsema” väga mitme tähendusega.
Õhtusöögiks tegid vanad eestlased liha ja kapsast, kõrvale pits joodavat. Kui peres oli näiteks 5 inimest, kaeti laud alati kuuele, et kadunuksed saaksid süüa. Legend on, et hinged lendavad sel õhtul omakeste juurde peatuma ja siis lahkuvad jälle.
[Allikas: minu isa]

Nii palju, kui mina mäletan, on meie pere seda päeva pühitsenud ja kombeid järginud. Mul pole küll võimalust täna surnuaeda minna, kuid kodus põleb kindlasti vähemalt üks küünal.

Seda päeva iseloomustab minu arust kõige paremini see lugu:

/Targad inimesed, kes mind tunnevad, teavad väga hästi, miks just see lugu./

30.okt – Reeeeede.

Ouuuuuuu tšikid ja Minu kutid. Täna siis Überisse.
Niiiiii hea. Tasuta pääse (MaSu ajal väga oluline fakt onju) pluss SMILERS pluss meeletult pöörane seltskond.

Kas täna kisub ära või jaa?

Et siis..
Ma arvan, et..

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

piduuuuuu!

Ma tean, et täna pöörame kõik ära. Aga see on täiesti normaalne. Onju? Armunud inimesed teevad ju siiski pööraseid tegu. Love ya.

———–

Kallike sõidab pühapäeval Egipti, aga sellest homme, kui korralik pohmakas on, kuna praeguseks hetkeks on mul joodud 1 vein, poolik Aramis (äök) ja natuke uuest pudelist veinist. Sweeeeet dreams noh.:D

22.okt – Neljapäev

Reedel enne Parlamenti:

Reedel Parlamendis:

——————————————————-

Homme ehk reedel (rärr) on Türile minek. Peale seda, kui sealt tagasi oleme jõudnud, siis meik-lakk-pesu-värgid-särgid ja kuueks olen PEOMEESTE PEOLE kutsutud. Vägev ju:) Magamiskoha panin ka kinni - vetsupõrand.

——————————————————-

Esmaspäeval on 26.oktoober. Mõistate? Aasta tagasi see kõik juhtus. Täiesti haige, kui kiirelt ikka aeg läheb. Aga kõik on meeles kõikide faktidega, nagu oleks see toimunud eile. Mida lähemale see kuupäev jõuab, seda hullemad unenäod tulevad ja emotsioonid lendavad lakke. Täiesti õudne. Täiesti uskumatu asi. Mulle ei jõua ikka kohale. Sest see ei ole lihtsalt võimalik.

20.oktoober – Popipäev

Popipäev toimus venku ja kehka pärast. Lasin üle.
Aga päev läks kiirelt käest ära. Koristasin, triikisin, õppisin inglise keelt (neljapäeval siiski proovieksam), tegin bioloogias jäetud skeemi lämmastikuringest, õppisin bioloogia tööks ning tegelesin juristilt saadud  paberitega paar tundi. Täiesti ulme.

Jah, täiesti ulme. Ma jään koju, et päev vabaks võtta, aga vabast päevast ei tule mitte midagi välja. Närvi ajab.

Homme Tallinna Ülikooli – avatud uste päev.
Maret pidi mulle eraldi tuuri tegema (a)

Ja mis edasi saab? Ära küsi..

19.oktoober – Esmaspäev

Eile olid valimised..
TÄIESTI P*TSIS, kui närvi ma läksin, kui tulemused teada olid. Tahan küsida, et kuidas see võimalik on, aga samas ma tean väga hästi seda vastust. Aga närvi ajab ikkagi.

Et siis Tallinn:

Mis mõttes nagu? Klassis arutasime, et Lasnamägi ei tohiks Tallinna alla üldse käia.. Et nagu teeks Lasnamäe ja linna vahele “Berliini müüri”.
Või kuna Maardu tahtis Lasnamäega kokku minna.. siis milles probleem? Ainult et teeks nii pidi, et Lasnamägi läheb pigem Maardu alla.. Siis on tallinlastel kergem. Kuradi venelased ja kurjad pensionärid.
Sellistel hetkedel tahaks näiteks Tartus elada.

16 ja reede. :P

Jeeeee.
Tänast päeva ma tõsiselt kartsin.. Ma mõtlesin pm terve nädal, et täna puudun. Tänaseks oli õppida 7-ks asjaks: mata töö, vene keele sõnad, soome keele minevikutöö, soome keele jutustamine, muusika töö, mata uurimustöö tähtaeg ja valikinglise keeles essee. Õnneks ma siiski otsustasin, et lähen kooli. Matemaatika töö (tõenäosuse järeltöö puudumise tõttu) läks väga hästi, kuna ta andis mulle sama variandi, mis töö mul olemas oli klassiõe poolt viie peale tehtud. Tegin natuke vigu sisse ja tugev neli kindlasti olemas. Matemaatika uurimustöö tegin ka eile ilusti korrektselt valmis, koolis lisasin veel paar fakti ja positiivne hinne tagatud. Soome keele töö sai juba õpetajal parandatud ning sain 4, millega olen väga rahul ning jutustamise eest ka sama hinne (arvestades seda, et ma pm lugesin terve teksti maha).  Valikinglise keele kahesajalise sõnaga essee sain tehtud eile koolis ja oli vaja lihtsalt ümber kirjutada.. Muusika töö jäi õpetaja puudumise tõttu ära ja tänu sellele tõsteti viimane tund ette poole. Ja kirjanduses sain oma teadmiste eest viie. Super.
Kui ma läksin matemaatika järeltööle, siis õpetajal oli 10 a klassiga tund. Üks poiss ütles mulle, et “Õuu, Liis! Meil musaõpetaja puudub, et tuled annad ise meile tundi?” Ma mõtlesin, et wtf.. Aga siis sain aru, et õpetajatepäeval olin ju muusikaõpetaja ja hakkasin naerma. Normaalselt armas või nii.
Kooliga see ka veel, et garderoobi jõudes nägin pingil mobiiltelefoni. Küsisin klassikaaslastelt, et kas see on nende oma ja sain eitava vastuse. Otsisin siis saksa-keelsest mobiilist “iss”-i numbri ning helistasin oma mobiililt, kuna sellel mobiilil polnud krediiti. Alguses sain liinile väga pahura meesterahva, aga kui ma seletasin, et tahan teada, kelle mobiil see on, kuna tahan selle ta lapsele tagastada. Kui ta sai aru, et ma tahan ainult head teha, oli see meesterahvas väga õnnelik ja tänas mingi 3 korda või nii. Viisin mobiili õppealajuhatajale, ütlesin omaniku nime ja klassi ning ootasin Kätlini ära.

Nagu kõik haritud ja mitteharitud teavad, on trollides nüüd need “kaasreisijad”, kelle töö on igati reisijaid abistada ja neid kontrollida. Meie trollis oli aga vanem meesterahvas (kohe hallipeaga ja puha), kes istus kurja näoga eesistmel. Lihtsalt istus ja passis välja. Trollis liikusid sisse-välja väga vanad inimesed, kes oleksid väga abi vajanud, kuid see istus seal näoga, et ta on kõiges ja kõigis pettunud ning vihkab kõik inimesi. Kas sellist Eestit me tahtsimegi? Savisaareke, palun kontrolli, mida sa teed. Mulle meeldib see “kaasreisijate” mõte küll, kuid valida suvaliselt inimesi sinna? Võiks ikka kontrolli ka korraldada. Ulme.

TÄNA ON REEDE. Ülla-ülla. Kes passib õhtul telekat, kes teeb koplis (loe: sotsas) narkotsi, kes on ballil ja kes läheb Parlamenti.
Musid ja Sander tulevad siia, teeme soendust, paneme end valmis ning  siis mingi aeg viib kaine autojuht meid Parlamenti. Seal saame kokku veeeeeel inimestega (nimesi nimetan järgmises postituses ja miks, siis saate seda ka teada). KÕIK ON NIIIIIIIIIIIII HEA

14.okt – Kolmapäev

Ma mõtlesin juba eile, et täna kirjutan siia midagi. Mul oli kohe mitu mõtet, mida kirja panna. Kahjuks on need mõtted nüüd läinud..
Aga kirjutamisega ei jää mina kunagi hätta, et eks midagi ikka tuleb siit.

Kindlasti mainin ära, et Rebaste pidu kajab siiani. Kõik on kõigiga tuttavad ning jututeemat jätkub igaühega pikemaks. Siiani on selgusetu, kes kus magas. Marko rääkis, et ta magas Kari jalgade juures.. Tanel ütles, et ei.. Ta magas hoopis Kätu jalgade juures.. Et mida? Loogiliselt siis Kätlin ja Kari magasid koos või? Nali naljaks, aga nii umbes kõik oligi.
Üks asi jäi veel eelmisesse postitusse panemata, et kui me poiskad Kuivajõele ära viisime ja kõrvalteelt Polli poole sõitsime, siis Laura süstis rämedalt Tartu mnt-le (kuna me oleksime seal paar tundi muidu passinud, sest autoread olid väga pikad) ja siis kui oli keeratud ja kiirendas juba, siis küsis jumala tõsiselt: “Pöörasin ma üldse õigele poole vä?” Siis me naersime. Pisarateni ja seda Pollini. Haha, liiga hea nali lihtsalt..

Vaheajani pole üldse palju aega jäänud. Õnneks. 2 koolipäeva sel nädalal ja järgmisel nädalal kolm. Järgmisel nädala neljapäeval proovieksam inglise keeles. Mulle sobib, sest see on ainult paar tundi, muidu oleks koolipäev 3ni raskete tundidega. Ja reedel lähme Türile (vist). Seal on raadiomuuseum ja me teeme mingeid värke seal, tõotab tulla väga põnev (Jee right..)!

Sel reedel Parlament. Klubi. Pilet eelmüügist. Edward Maya. Stereo Love. Sunny Dee. Joanna Vega. Kokteilid. Ilusad inimesed. Akcent. Thats my name. 125.-

Koolis läheb kiirelt. Iga päev 2-4 tööd. Reaalne. Ja siis tehku kõik täistulemusele. Hmm, kui mind ka näo järgi õpetajad hindaks, saaks samu tulemusi, nagu meie viielised Ma rahustan end sellega, et neil ei ole omal elusi. Nad ei tee midagi, kui kooli-trenni-koju õppima jne. Ma võtan noorusest kõik, kuni ma seda teha viitsin. Just täna rääkisin Leenuga ka, et kumbki ei taha suhet. Täitsa õudne oleks. “Kus oled? Miks sa seal oled? Ee, mu kutt helistab.. Ma ei saa sinuga praegu rääkida! Mul pole aega täna, kuna meil on kutiga juba omad plaanid olemas. Mul on küll 42 palavik, aga ma pean minema ja ostma kutile õlut ja krõpsu.”
Uuh, kui õudne. Ma tunnen kaasa kõigile, kes suhetes on. Ma küll ei ütle teile seda, aga kõrvalt on seda nii kahju vaadata.. See on nagu kohustus, mis sest, et ise kõik nii rahul olete. See ei loe.

Hmm, vaheaeg. Ma tõesti proovin need paar päeva korralikult koolis käia ja mitte puududa. Tegelt ka. Ma olen paar päeva juba puudunud, aga õnneks ema kirjutab mulle vabastusi.. Ja okei, 1 tund on põhjuseta, kuna ma ei viitsinud nii vara kooli minna.. Hahaa.
Uurite, mis ma vaheajal teen. Kui ma teaksin ise ka. Paar kutset paari kohta on juba olnud. Aga kaugele minna ei saa. Lepin emaga kokku, kumb mis päeval kodus on, kuna vennake ei suuda arvatavasti normaalselt siin üksi olla. Et selle võrra on natuke mu plaanid sassis, aga noh, eks siin on ka palju teha.. Näiteks kolmapäeval naistekas Hollywoodis.. ja neljapäeval Über äkki. Mmmm.

Aga nüüd ma lähen. Lähen teen ahjus kana ja keedan riisi. Lisan sinna magushapukastet ja kurgi-tomatisalatit. Kõrvale joon granaatõunamahla ja hammustan küüslauguleibu ka. [Vahepeal võib end hellitada ka.]

11.oktoober – kunagi oli pidu ka..

Reedel toimus OxForellis TLG rebastepidu. Oiiiii, kus sai nalja. Minek oli plaanitud kiirelt, et kiirelt poodi ja siis et ei jääks Järvevanakesel ummikusse. Aga nagu alati, juhtub kõik vastu meie tahtmist.. Ummikus seiklesime 2-5 km/h ja ainult kuskil 40 minutit. Sõbrantsi isa helistas ka vahepeal, et lennujaama juures on avarii. Aga sel hetkel oli võimalus ainult õhku tõusta, mitte tagasipööret sooritada, et Viljandi maanteelt minna. Läks kuidas läks, aga Kuivajõele lõpuks siiski jõudsime. Panime poiskad seal maha ja ise suundusime tagasi Pollile. Seal kiirelt paar meigikoolitust ja tümakat ja olimegi valmis järjekordselt sõitma asuda. Kui poiskad olid taas autos, läks paar minutit, kuni jõudsime OxForelli.

OxForellis oli meie rõõmuks ainult paar inimest ja me hõivasime kiirelt ühe toa kolme peale. Et kes edasi tulid, ei tea, vähemalt oli meil tuba olemas. Muusika oli üpris ooperlik ja siis jälle Drum’n'bass, aga see viga sai kohe ära krutitud ja autost oma plaat toodud. Siis hakkasid ka lõpuks rebased saabuma. Vaikselt ning nähtamatult istusid nad juba meie kõrval, õllepurgid igalühel käes. Pidu sai uue hoo, kui lendas vähemalt 20-30 noorukit peole sisse. Kuulsin, et kõik tulid bussiga. Nad suundusid otsejoones üles korrusele, kus olid magamistoad. Keegi õnneks kaitses meie tuba ka ja üleliigsed kutsikad ajati sealt välja.

Võib öelda, et pidu õnnestus, kuna tantsiti laudadel ja oksendati vets täis. Esiteks.. Kas sa kodus oled ka jalatsitega laua peal, kus keegi parasjagu sööb-joob? Teiseks.. Polnud eriti midagi eeskuju kohta öelda, kuna kui uskumatu see ka ei ole, tantsisid seal ka abituriendid. Kolmandaks.. Ei koti, aga nõme oli küll jaaaaa.

Vahepeal sain tappa ka. Ukse käest kusjuures. Kes Oxforellis käinud on, teavad, et ust hoiab kinni suur puust kala-kujuline asjandus, mis on nööri abil uksega kinni. Ja keegi tark suutis selle kuhugi konksu taha panna, et väljast keegi sisse ei pääseks. Läksime siis Lauraga appi ja just sel hetkel, kui Laura sai selle konksu tagant lahti, tõmbas tark Silver ukse (oma tuhande lihasmassiga) enda poole. Ei läinud sekunditki, kui nägin, et see kalake lendas minu poole. Null koma viie sekundiga ei suuda midagi teha.. Selle tõttu saingi hullu matsu vastu kätt. Käsi valutab siiani ja sinikas on nii sinine, kui võimalik ja suhteliselt suur ka. Aga minu õnneks, olen ma siiski üle 170 sentimeetri. Kui aga oleks minu asemel olnud mõni noorem ja lühem, oleksid tal kõik hambad läinud ja nägu kuu aega sinine.  Et kui nii mõelda, siis on isegi hea, et mina see olin, kes selle laksu sai.
Peale esimest rummi tekkis tunne, et viskaks korra silma looja. Läksime siis kaasa võetud teki ja magamiskotiga autosse. Auto oli soojas kuskil 20 minutit ja 15 minutit väljas. Kui keegi arvab, et sai natuke magada, siis mõtle uuesti. Väljas olid miinuskraadid ja auto jäätus paari minutiga. Mõtlesime ja otsisime siis alkomeetrit teistest majadest. Leidsime ja juhil näitas 0.18. Noh, siis saime aru,et veel on vaja süüa, tantsida ja vett juua. Nii tegimegi ning kui tagasi sisse läksime, tulid mulle vastu Joel ja Joosep. Uskumatud läbuvennad. Lihtsalt sadasid sisse. Kui välja korraks vaatasin, kuulsin, et Joel röökis ühele vennale, näidates veent: “Mis sa arvad, et ma süstin seda veeni vä?” Haha, üks parimaid nalju õhtu jooksul.

Mingi aeg tõmbasime Pollile ära. Aga kuulsin, et mingid vennad olid sinna sisse trüginud ja pm peo ära rikkunud. Jälle hea meel, et ma siis ära läksin. Ma kaldun arvama, et ma oleksin suhteliselt närvi läinud ja kaklus oleks valla läinud. Mis mõttes sa sajad võõraste peole sisse ja hakkad veel ülbama, et mida omanikud möirgavad? Ma oleks tahtnud näha neid nägusi, et kas need olid kohalikud või niisama narkarid. Selliste inimeste puhul on issid-emmed oma töö tegemata jätnud ja need hälbikud on viiendas istuma jäänud. Suht pokrivennad ja narkomaanid, kelle elu on takerdunud, kuna nad on elu aeg kellegi varjus elanud. Värdjad.

Aga nagu ma ütlesin, oli pidu muidu väga hea. Kõik suhtlesid, kõik said läbi. Peale selle muidugi, et ma saatsin uksest välja vähemalt 5 venda erinevatel aegadel.

Paar pilti:

Pilte on palju palju. Kõik on tehtud Laura peegelkaameraga. Ülejäänud pildid leiad tema pildialbumist, mis asub:
http://fotoalbum.ee/photos/karuke13/sets/868635

LAUPÄEV

Ärkasime, kohvi, soojad sajakesed, muusika. Paar minutit ajasin värdjaid hobuseid ka taga, kuna nad olid tänu traktorile lahti pääsenud. Õnneks külastajaid ei olnud sel hetkel veel. Oleks läinud natuke kiiremini, kui hobused poleks veel omavahel kaklema hakanud. Mõelge nüüd ise.. 5 poni ja 4 suurt hobust ja omavahel kaklemis. Nüüd pange sinna kõrvale väike Liisu, kes plaksutab ja proovib neid kõiki nurka suruda ja siis aeda kinni pista. Ulme. Aga kõik läks hästi, sain sellega hakkama. Aga siiski, ma vihkan hobuseid.. Enamus teavad, miks.

Siis läksin korra Mari juurest läbi ja Nati juurest ka.. Peale seda käisime ka isa haual ja ristil burksi õgimas. Siis võtsime kaardi kätte ja vaatasime, kuhu võiks trippada, kuna koju ei viitsinud veel minna. Käisime paunas ja tegime edasisi plaane. Nii mõnus ilm ja seltskond. Supper nädalavahetus!

Pilte ja natuke juttu. (uuendatud)

Vabandan, et pole kirjutanud ammu. Praegu on lihtsalt kiired ajad. Kui ma just koolis ei ole, siis õpin arvestustöödeks või magan. Lisaks sellele on kodus kõiksugu toimetusi: pesu pesemine, selle triikimine, koristamine, kastmine jms. Igal juhul täna võtsin omale vaba päeva. Või nagu mõned ütlevad “Lasen üle” või nagu klassikaaslased “Mööblivabapäev”, võta kuidas tahad.

Keegi tark pani video rebastest kokku:

Sain huvijuhilt veel rebastest pilte, niisiis lisan siia veel neid (nende kohta lugeda-soovijatel vaadata eelmisi postitusi):

Õpetajate päev oli eelmisel nädalal reedel. Alguses oli 3 tundi tavapäraselt. Ja siis 4. ja 5. tund oli meie päralt. Minu õpetaja, keda ma mängisin, oli ainult 1 tund ja seda 10-ndikega. 10 a. Oh issand meie. Ma mõtlesin, et saan tunde anda pm täiskasvanud inimestele, aga siiski leidus poisse, kes proovisid nalja tunnis teha. Oiii, millised naljaninad. Kasutasin tehnikat, kus “Ah sa arvad, et sa oled nii naljakas? Ma vist ei saanud pihta.. Aga klass, vaadake nüüd kõik teda!” Kõik  vaatasidki ja kutil läks nägu nii punaseks, kui võimalik. Halemark noh. Kui tuled hüppama, siis ikka täispagasiga onju! Igal juhul pani klapid kõrva ja kuulas terve ülejäänud tund muusikat.. HAhahaaa. Igal juhul teistega laulsime “Öölast”. Alguses ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama. Lasin lapsed varem sööma ja leidsin sööklast ka õpilase Lauri, kes põgenes mu eest. Tutvuse poolest ei pannud sel tunnil puudujaid

Aga kõik muu oli vägev. Õpetajate tuba oli täiesti meie päralt. Kui keegi õpetajatest sinna tuli, siis kohe meie “Kas sa ei tea, et õpilased koputavad kõigepealt ja jäävad koridori ootama õpetajat?!” Haha. Ei, nalja sai sitaks. Lisaks olid mõned abituriendid end nii hästi ümber kehastanud, et viis teised pisarateni. Parim päev noh !

(pööra läpakat)

 

Teadavasti mängisid õpetajad tol päeval õpilasi. Ühed näited siin, kus nad ei suutnud helistamist ja helinate kuulamist jätta:

 

Koomikud.

 

Ja eile, ehk kolmapäeval, käisin oma sugulase sünnal. Kõik kes teavad Maretit, on tublid. Ta pidas seda “vaikselt” oma ühikatoas. Noh, väike ruum, aga kedagi ukse taha ei jäetud. Päris lõbus oli. Eriti kontroll, et sinna saada.. Nagu Triin ütles: “Rangem kontroll, kui kohtuistungil!” Ja tal oli täiesti õigus. See mutt “Iive” või kes iganes.. kuul pähe Aga pidu oli mõnus. Me kinkisime Triinuga Marrule terve koti täie kiirnuudleid, kuivikuid ja lehmakomme + muidugi lilled, aialilled muidugi. Haha, panime ära.
Igal juhul grupipilt (otsi pildilt kirjanik ja sünnipäevalaps):

Aga kuna homme on paar töökest, siis lähen tuupima (tegelikult pigem teleka ette, kuna õppimisest ametlikult kopp ees).

Ja reedel siis piduuuuuu. Jeiii!! Ootan seda, et musidega üks korralik pidu maha panna.